Sümptomid

Väljavõte Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi poolt koostatud ravijuhendist.

Esmassümptomid

SM haigestumise alguseks loetakse esmassümptomite teket. Esmased SM iseloomulikud sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Kui esmassümptomite tekke ajal tehtud peaaju MRT uuringul ilmnevad kolded, mis ei seleta neuroloogilist leidu, siis tuleks diagnoosida muu äge täpsustatud dissemineeritud demüelinisatsioon ja inimest tuleks käsitleda vastavalt McDonaldi diagnoosikriteeriumitele.

Hilisemal SM diagnoosimisel tuleks käsitleda esmassümptomeid retrospektiivselt esimese ägenemisena. Kui esmase demüelinisatsioonikoldele viitava leiuga patsiendil kliiniliselt mitteavalduvaid koldeid ei visualiseeru, siis tõenäosus, et patsiendil kujuneb välja 5 aasta jooksul SM, on väike.

SM alatüübid

SM diagnoosiga inimestel võib eristada nelja erinevat haiguse kulu tüüpi. Igal visiidil peab neuroloog lisama diagnoosile alatüübi.

  1. Ägenemiste ja remissioonidega SM
  2. Sekundaarse progresseerumisega SM
    1. Ägenemistega
    2. Ägenemisteta
  3. Primaarselt progresseeruv SM

Ägenemised

Ägenemised on SM-ile iseloomulikud. Ägenemise korral tekib või lisandub neuroloogiline(sed) sümptom(id), esineda võivad nii subjektiivsed sümptomid kui objektiivne leid, mis püsib vähemalt 24 tundi. Ettevaatlik tuleb olla ägenemise diagnoosimisega, kui puudub muutus neuroloogilises leius. Ägenemist ei saa diagnoosida siis, kui neuroloogiliste sümptomite süvenemine on seotud muude põhjustega (näiteks uroinfektsioon, palavik). Uue ägenemise diagnoosimiseks peab esimese ja teise ägenemise alguse vahel olema vähemalt 30 päeva.

Progresseerumine

Progresseerumine on neuroloogiliste sümptomite süvenemine ägenemiste vahelisel perioodil. Primaarselt progresseeruva kulu korral ei ole mitte ühtegi neuroloogiliste sümptomite taandumisega haiguse episoodi ning SM sümptomid on süvenenud vähemalt aasta jooksul. Sekundaarseks progresseerumiseks loetakse järk-järgulist haigussümptomite süvenemist, kui varem on esinenud vähemalt üks ägenemine.