Mis on SM

Mis on sclerosis multiplex?

Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmeste väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Väliselt jätavad kolded mulje, nagu oleks tegemist tihenenud piirkondadega. Sellest on saanud SM oma nime sclerosis multiplex – mitmesed tihenenud kolded. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse kohast võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme – nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusenähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja remissioonid (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund).

Kes haigestuvad SM-i?

SM-i haigestuvad reeglina noori inimesed– tavalisim haigestumise aeg on 20-40 eluaasta vahel. Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed. SM on enam valge rassi haigus.

Kas SM on pärilik?

SM ei ole pärilik, kuid SM-iga inimeste tütardel on risk haigestuda samasse haigusesse mõnevõrra tõusnud – 4-5% sünni momendil ning risk haigestuda võrdsustub teiste omaealistega 39 eluaastaks. SM-ga inimeste poegadel on risk haigestuda samasugune kui teistel inimestel. Pärilik see haigus ei ole.

Mis on SM-i põhjuseks?

Arvatakse, et SM tekib teatud keskkonna ja pärilike faktorite koosmõjul. Enam on ohustatud parasvöötmes elavad inimesed ning samuti valge rassi esindajad.

Milliseid SM-i vorme esineb?

SM on sageli vaid diagnoos, mis võib sisaldada paljusid erinevate haigusnähtudega ning erineva raskusastmega haigusvorme. SM-i healoomulisi vorme on umbes 20%, healoomulise vormiga inimestel esinevad aastate jooksul vaid harvad ägenemised ning reeglina need paranevad hästi ning inimene suudab tööl käia kuni pensionieani. Umbes 10-20%-l inimestest on halvaloomulise haiguse vorm, mil haigusnähud kiiresti süvenevad ning keskmiselt viie aasta jooskul tekib ka oluline puue.

Ülejäänud, umbes pooled haiged on nn. tavalise vormiga, mis tähendab, et esineb ägenemisi ja remissioone, kuid aja möödudes pole remissioonid enam täielikud ning võib lisanduda aeglane haigusnähtude süvenemine ilma ägenemisteta (sekundaarselt progresseeruv vorm). Sageli tekib selle vormiga inimestel umbes 15-20 aastat pärast haigestumist töövõime kaotus. Milliseks kujuneb hiljuti haigestunud inimese haiguse kulg, on võimatu ette ennustada.

Enamusel, umbes 85% inimestest algab haigus ägenemiste ning remissioonidega. Kuid on 15% inimesi, kellel iialgi ühtegi remissiooni ei esine ning haigus süveneb pidevalt (primaarselt progresseeruv vorm).

Kuidas SM-i diagnoositakse?

SM on haigus, millel diagnoosimiseks pole võimalik kasutada spetsiifilisi laboratoorsed analüüse või muid uuringuid, mis kindlalt ütleksid, et tegemist on sajaprotsendiliselt SM-iga. SM on seega kliiniline diagnoos, mille puhul neuroloog kontrollib vähemalt kahe kahjustustuskolde olemasolu pea- ja/või seljaajus ning samuti peavad tekkinud kolded põhjustama haigusnähte teatud ajavahega (mitte korraga).

Seega neuroloog küsitleb varasema haiguskulu kohta, teeb nö. neuroloogilise staatuse (kontrollib erinevate närvisüsteemi osade funktsioone), reeglina teostab magnetresonantstomograafilise uuringu. Samuti võib osutuda vajalikuks lumbaalpunktsioon ning ka teised uuringud, mis sõltuvad kaebuste ning kahjustuse iseloomust.

Sageli pole võimalik SM-i üheselt kohe diagnoosida. Võib kuluda aastaid, enne kui haigusnähud vastavad SM-i diagnoosi kriteeriumidele. Oluline on sellel ebakindluse perioodil säilitada hea kontakt oma pererasti ning neuroloogiga ning temaga tekkinud probleeme arutada, ka arstil on siis korduvate konsultatsioonide käigus võimalik kiiresti täpsustada, milline on konkreetne diagnoos.

Kas SM-i on võimalik välja ravida?

Praegu pole ravi, mille abil oleks võimalik SM välja ravida. On olemas uute ravimite grupp – beetainterferoonid ning kopaksoon, mis vähendavad ägenemiste arvu 1/3 võrra. Teatud tingimustel kasutatakse ka keemiaravi preparaate, kuid seda otsustatakse alati individuaalselt, sõltuvalt haiguse kulust ning vormist.

Kas on võimalik haigusnähte leevendada?

SM toob kaasa mitmeid probleeme. Teatud probleeme nagu jalgade kangus, põiehäired, depressioon, valud ning väsimus on võimalik üsna efektiivselt ravida. Paljudele probleemidele nagu tasakaaluhäired, käte värisemine täpsetel liigutustel ning nõrkus väga efektiivset ravi pole, kuid siingi on oluline taastusravi.

Kus saan veel SM kohta teada?

SM kohta on ilmunud 9 eestikeelset ja 6 venekeelset raamatut, mida on võimalik saada tasuta SM Ühingust Tartust, Kohtla-Järvelt ning SM keskusest Lääne-Tallinna Kesk Haiglast, Tallinnast, Paldiski mnt.68. Samuti on raamatuid võimalik lugeda internetist.

Kõige kaasaegsem info SM diagnoosi kohta on leitav siit.