Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja huvirühmade kaasabil on riik ette võtnud vanaduspensioni süsteemi uuendamise, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast.
Riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mis omakorda sõltub oluliselt tööealiste inimeste arvust ja nende makstud sotsiaalmaksust.
Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi aastaks 2060 seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.
Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Inimeste eluiga järjest pikeneb ja seetõttu pikeneb ilma pensioniiga tõstmata ka pensioniloleku aeg. Selline areng tooks kaasa pensionide vähenemise: muudatusi tegemata langeb keskmine vanaduspensioni summa tulevikus alla 300 euro. See on probleem, millega tuleb tegeleda juba täna.
Pensionisüsteemi uuendamise protsessi juhib sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakond.