Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu pressiteade

Mai 2017

Töövõimereform on SM-patsientide jaoks samm õiges suunas

Tänavuse rahvusvahelise sclerosis multiplex’i päeva teema on „Elu haigusega“. Eesti haigeid ja nende lähedasi koondav ühing soovib sel puhul juhtida ühiskonna tähelepanu erivajadustega inimeste tööhõive probleemidele. „Sellest aastast käivitunud töövõimereform on toonud muudatusi, kuid palju probleeme vajab siiski veel lahendamist,“ tõdeb Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu (ESMÜL) juhatuse liige Katrin Rüütel.

„Erivajadustega inimene saab töötada, kui talle ja tööandjatele pakutakse piisavalt toetusvõimalusi,“ sõnab Rüütel. „Positiivne on, et ümberõppevõimalusi inimesele endale kui ka toetusvõimalusi tööandjale on valida mitmeid.“

„Samas näitab Töötukassa andmestik, et vähenenud töövõimega inimestel on palk kuni kolmandiku võrra väiksem ja neil kulub töö leidmiseks kauem aega.“

Ka hiljutine globaalne uuring [MSIF Globaalne tööhõive uuring] näitab, et märkimisväärne hulk SM-haigusega patsiente lahkub töölt varem kui vaja.

„Sclerosis multiplex’i põdevad inimesed sobivad töötama igal alal ja tihti on ainus, mida nad selleks vajavad, töökoha või -tingimuste kerge kohandamine. Kogemused näitavad, et seejärel on SM-haige lojaalne ja pikaajaline töötaja,“ kinnitab Rüütel.

Suurendamaks teadlikkust sclerosis multiplex’ist ja selle põdejate ootustest ning vajadustest, korraldatakse rahvusvaheliselt igal aastal mai lõpus haigusele pühendatud päeva. Päeva tähistamine Eestis algab juba täna, kui Tartus toimub seminar erivajadustega inimeste ümberõppevõimaluste kohta.

_____________________________________

Taustainfo:

Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmeste väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse kohast võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme – nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusenähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja remissioonid (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund). Sclerosis multiplex’i tekkepõhjus ei ole teada, mistõttu ei ole haigusele ka ravimit. Arvatakse, et SM tekib teatud keskkonna ja pärilike faktorite koosmõjul. Enam on ohustatud parasvöötmes elavad inimesed ning samuti valge rassi esindajad.

Vaata videot: Mis on SM?

Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit (ESMÜL) koondab seitset piirkondlikku ühingut, kuulub rahvusvahelistesse esindusorganisatsioonidesse EMSP ja MSIF ja teeb koostööd teiste Läänemere piirkonna sama diagnoosiga inimeste ühingutega. Ühingu eesmärk on seista hulgiskleroosiga inimeste õiguste eest, pakkuda neile tänapäevast teaduslikku infot ning tuge esmadiagnoositud patsientidele.